Leib on paljudes maades üks toidukultuuri nurgakividest, mõnedes jällegi peaaegu tundmatu toiduaine. Oma maa leivakultuurist kõnelevad itaallane, mehhiklane, indialane ja türklane. 

Stefano Petricci, Helsingi

Stefano Petricci

"Leival on pasta kõrval Itaalia toidukultuuris suur tähtsus. Seda võib süüa alates hommikust, kuna nisuleib moosiga on endiselt tüüpiline hommikueine.
Leiva kuju varieerub olenevalt piirkonnast: mõnel pool näeb see välja nagu roos, teisal nagu palmik. Minu kodukohas Toscanas tehakse leiba, millele ei ole lisatud soola. Seda peavad kummaliseks isegi paljud itaallased. Kui leiba söögikõrvaseks ei ole, tundub, et midagi on puudu.
Söögikorra lõpus taldrikule jäänud kaste süüakse ikka lõpuni, kastes sellesse leivatükke." 

Sol Medina-Sivenius, Tampere 

Sol Medina-Sivenius

"Meie, mehhiklased, ei söö leiba toidu juurde, selleks on meil tortiljad. Leiba süüakse tavaliselt enne või pärast lõunasööki. Minu kodukandis Vaikse ookeani poolsel rannikul tehakse nisust ja maisist leiba, mida küpsetatakse õues olevas ahjus. Seda süüakse hommikul enne hommikueinet. Mehhiklased ei söö leiba nii palju kui eurooplased. Heledat leiba tarbitakse vaid teatud roogade puhul, musta leiba aga üldse mitte." 

Bhaanu Madhineni, Helsingi

Bhaanu Madhineni

"Olen pärit Lõuna-Indiast, seal on leib alati olnud üsnagi tavatu toit. India on nagu Euroopa, meil on riigi eri paigus sadu erinevaid toidukultuure. Põhja-Indias näiteks süüakse lameleiba nimega naan, lõunas see traditsioon aga puudub. Minu kodukandis tehakse magusat
leiba, mis on sedavõrd rammus, et võiks olla põhisöök. See sisaldab muu hulgas läätsi ja nisu ning seda süüakse peamiselt pühade ajal." 

Başak Yavuz-Blomberg, Turu

Basac Yavuz-Blomberg

„Türklastele on leib tähtis, seda süüakse palju. Soomes olen taga igatsenud sooja, värsket leiba, mida hommikul pagariärist osta saab. Hommikueine ajal süüakse leiba näiteks fetajuustu ja oliividega. Kõige rohkem tarbitakse Türgis nisuleiba, kuid uuemal ajal ka rukki- ja mitmeviljaleiba. Ramadaani ajal ostetakse pagariärist ümmargust sepikutaolist pide-leiba. Ma ei tea, kuidas see teistest leibadest erineb, kuid selle söömine paastu ajal on traditsioon."