Liialdamata võib öelda, et must leib on eestlaste toidulaua kuningas ning sellele leiab viiteid ka ajaloost, kus nii mõnigi kord leiba isegi lihast tähtsamaks peeti.

Leib ei ole kaugeltki lihtsalt supikõrvane, vaid tõeline kodutoidu sümbol, mida armastatakse kodus ja igatsetakse Eestist eemal olles kõige enam.

Aastal 2010 pärjati Fazer Must seemneleib koguni Eesti Parima Toiduaine kuldmärgisega, mis annab aimu selle toidu väärikusest ning positsioonist eestlaste toidulaual. Vaatame, mida oskab aga ajalugu meile leiva hingeelust pajatada.

Esimesed leivavalmistamised

Leivategu on väga vana: esimesed pagarid arvatakse olevat Foiniikia või muistse Egiptuse päritolu, kust leivategu levis edasi Euroopasse juba enne Kristuse sündi.  Esialgu valmistati pikki aastaid Eestis leiba odrajahust, alles alates 11. sajandist sai just rukkist põhiline teraviljakultuur ja leivavili. Rukkijahust leib osutus odraleivast toitvamaks, säilis kauem pehme ning ei läinud seistes kibedaks.

Leivarahvas vs saiarahvas

Kui siinmail on leib au sees tänini, sai peale 18. sajandit nii mõnestki suurriigist hoopis saiarahvas. Prantsusmaal leiab kiluvõileiva asemel igast kohvikust hoopis croissant´i, itaallastel on kombeks musta leiva asemel supi kõrvale hoopiski ciabattat hammustada. Sellele, et Eesti rahvas on läbi aegade olnud leivausku, viitab ka fakt, et erinevalt prantslastest või inglastest on meie keeles nii saia kui ka leiva jaoks eraldi sõnad.

Lihata võid elada, ei leivata

Järeldusi leiva olulisuse kohta Eesti kultuuriloos saab teha mitte ainult sõnade, vaid ka ammuste kõnekäändude järgi. Vanadel eestlastel jätkus leiva kohta lõpmata palju ütlemisi: “Jätku leiba!”; “Homseks hoia leiba, aga mitte tööd” ning “Lihata võid elada, ei leivata”. Need kõik sümboliseerivad leiva tähtsust ja positsiooni eestlaste kõige olulisema toiduainena.

Viimane neist ütlustest võiks vabalt sobida mõne taimetoitlasest eestlase käibefraaside hulka ka tänapäeval: leiba loetakse väheste toitude hulka, mis sobib ka veganitele. Seejuures on eriti tervislik valik Fazer Must seemneleib, mis sisaldab koguni 19% seemneid, asetades snäkivalikus leiva samale pulgale müslibatoonidega, mis aga tervislikkuselt leivale oluliselt alla jäävad.

Must leib peab laual olema

Eesti ühe armastatuima brändi Fazer maitsvad Must-nime kandvad tooted jõudsid esmakordselt turule 2008. aastal, mil need võeti koguni nii soojalt vastu, et Fazer Mustast leivast kujunes aasta kõige edukam toode. Aastal 2010 pälvis Fazer Must seemneleib koguni Eesti Parima Toiduaine kuldmärgise, mis annab aimu selle leiva olulisusest eestlaste toidulaual. Ka täna – kümme aastat hiljem – kuulub rikkaliku valikuga tooteperekond endiselt eestlaste lemmikute hulka. Lisaks vormi- ja põrandaleivale on tootevalikus ka vähendatud suhkrusisaldusega ning seemnetega leivad. Sarjast leiab ka krõbedad näkileivad, mis on tervislikuks alternatiiviks kõikidele rasvastele kartulikrõpsudele. “Fazer MUST ühendab eestlaste sajandipikkuse armastuse leiva vastu kaasaegsete toidutrendidega. Tänu sellele jääb püsima eestlastele omane hoiak, et must leib peab alati laual olema, “ sõnab Fazeri turundusjuht Riina Eedra.