Karl Fazer sündis 1866. aastal Helsingis Šveitsi päritolu köösneri Eduard Fazeri kaheksalapselise pere eelviimase lapsena. Tema isa Eduard Fazer oli sellina ringi rännates jõudnud Hamburgi, kust Helsingis rätsepmeistrina tegutsev Ernst Flohr ta 1843. aastal enda juurde köösneriks kutsus. Eduard Fazer sai köösnermeistri ametiõigused ja ühes sellega ka kodanikuõigused Helsingis aastal 1849.

Eduard Fazer soovis kõikidele oma poegadele ühiskonnas väärtustatavaid ameteid, et neid elus edu saadaks. Seepärast oli ta üsna nördinud, kui noorim poeg Karl suhkrupagari elukutse valis. Seda ala tuli õppida välismaal ning paljurahvuseline ja noobel Sankt-Peterburg oli tulevasele kondiitrile õpinguteks parim paik. Kui Karl Fazer oli 18-aastane, õnnestus tal saada õpipoisiks kõrgelt hinnatud G. Berrini kondiitriäris, kus ta teenis tubli tööga välja sellitunnistuse. Professionaali paberid käes, töötas ta teisteski kuulsates Peterburi firmades ning hiljem ka Berliinis ja Pariisis. Lõpuks, 25-aastasena, olles igakülgselt välja õppinud kondiitermeister, oli ta valmis näitama oma oskusi kodulinnas Helsingis.

Karl Fazer

Karl Fazer avas isikliku kondiitriäri 1891. aasta sügisel oma isale kuuluval kinnistul Helsingi kesklinnas, aadressil Kluuvikatu 3. Ta ühendas kõrvalmaja väikesed äriruumid ja rajas sinna kohviku. Ise elas ta maja ülemisel korrusel.

Kohv, saiakesed, küpsised, koogid ja šokolaad olid oma kvaliteedilt võrratud. Peagi sai üle linna kuulsaks mehe ind teha oma klientide heaks kõik, mis vähegi võimalik – ta soovis alati nende ootuseid ületada. Karl Fazeri seatud eesmärk pakkuda klientidele parimaid maitseelamusi on ettevõtte peamiseks põhimõtteks tänini.

Fazeri kohvik ja kondiitriäri olid väga populaarsed ning omandasid tähtsa koha helsinglaste kultuurielus. Kohvikuid hakati avama ka mujal kui südalinnas, koguni kauges Töölö linnaosas. Kuid hoolimata kohvikute menukusest kujunesid Fazeri renomee aluseks maiustused. Karl Fazer oli õppinud nende valmistamist Euroopa kuulsaimates kondiitrifirmades ja need peegeldasid kõiki ta kutseoskusi. Tööstuslikult hakkas Fazer maiustusi valmistama 1897. aastal. Ta ehitas Helsingis Punavuorel kommivabriku samale krundile, kus asus ta venna Max Fazeri hulgifirma. Karl sõlmis oma vennaga maiustuste hulgimüügi lepingu.

OMA MAIUSTUSTES ÜHENDAS KARL FAZER VENE JA PRANTSUSE MAIUSTUSTEKULTUURI PARIMAD KÜLJED.

Maiustuste kvaliteet oli esmaklassiline, nende väljanägemine ahvatlev ja need pakendati efektselt. Karl Fazer mõistis hästi disaini tähtsust ning valdas ka reklaami- ja turustuskunsti. Helsingi trammidel võis Fazeri reklaame näha juba 19. sajandi lõpuaastatel.

Berta Fazer

Karl sai endale elukaaslaseks ihaldatud kaunitari, kaubanduskoolis õppinud Berta Blomqvisti, kellest sai tema lähim töökaaslane ja nõunik. Berta Fazer osales „maitsekohtunikuna“ toodete ja toodangu kavandamises, hoolitses raamatupidamise ja bilansiaruannete eest, istus kiirel ajal kassas, kujundas vaateaknaid ning toitis peale oma pere algul ka firma töötajaid. Karl ja Berta Fazer said neli last. Kompvekkidele nimede nuputamine oli kogu pere ühine tegevus, iga uut toodet ja uut nime tähistati alati hulgakesi.

Karl Fazeri poeg Sven asus tehases tööle 17-aastaselt. Peale oskuste anti järgmisele sugupõlvele üle ka ettevõtte väärtused. Sellest annavad tunnistust isa õpetussõnad täisikka jõudnud pojale: „On palju noori mehi, rikaste isade poegi, kes armastavad vaid lõbutseda ja unustavad pühendumise tõsisele töötegemisele. Ma loodan, et sina jätkad seda nii palju perspektiive pakkuvat tööd kirglikult.“ 1939. aastal sai Sven Fazerist firma tegevdirektor, kelle juhtimisel kujunes Fazerist suur toidutööstusettevõte.

KARL FAZER OLI SUUR LOODUSESÕBER NING KIRGLIK JAHI- JA KALAMEES.

Karl Fazeril oli 20. sajandi algul Helsingi lähedal oma faasanikasvandus. 1912. aastal rentis ta endale Jokioiste mõisa jahiõigused ja rajas faasanifarmi ka sinna. Aastatega sai temast looduskaitsja ja hea lindude tundja, kes rajas oma kulu ja kirjadega lindude kaitsealasid Ahvenamaa saarestikku ning Viiburi lääni kuuluvalt Pyhäjärvelt Karjala maakitsusel 1918. aastal ostetud Touvila (rootsi keeles Taubila) talukoha maile. Fazer oli olümpiatasemel laskja, kes saavutas edu võistlustel nii kodumaal kui ka mujal Euroopas.

Kaubandusnõuniku tiitli pälvinud Karl Fazer suri 1932. aasta sügisel 66-aastasena. Fazer on perefirma tänaseni – suguvõsa liikmeid töötab ettevõttes juba neljandat põlve.